Skip to main content


Intervjuu Juuli 2016

Ajakirjanik  

Kui vana te olete?

Abdul Turay: 

Ma olen 49aastane

Kui kaua olete Eestis elanud? 
Ligikaudu 8 aastat.

Miks otsustasite Inglismaalt lahkuda? 
Tulin Eestisse perekondlikel põhjustel. Kui olen inimestega siiatuleku põhjuseid arutanud, on nad öelnud, et see oli igati mõistlik samm. Loomulikult pidin tegema majanduslikke kompromisse. Hetkel teenin vähem, kui teenisin Inglismaal enne siiatulekut, ehk 8 aastat tagasi. Olen saanud palju kriitikat – inimesed heidavad mulle ette, et olen volikogus ainult palga pärast. Kui hooliksin rahast, läheksin tagasi Inglismaale, seal teeniksin tunduvalt rohkem kui siin.

Mis on teie arvates märgid, et inimene on Eesti ühiskonnaga integreerunud?
Eesti keel. Ma ei usu, et inimene on täielikult integreerunud enne, kui ta on ära õppinud eesti keele.

Kas peale keele on veel midagi?

Tundsin, et olen integreerunud pärast seda, kui mind hakati avalikult laimama. Sain laimu nii meedialt, avalikel positsioonidel olevatelt inimestelt, kui ka oma endise partei juhi poolt. Eestlastel on ütlus, et eestlase lemmik toit on teine eestlane. Seega pärast laimukampaaniat järeldasin, et eestlased on mind omaks võtnud. Laim on minu arvates integratsiooni tunnus.

Kas arvate, et olete Eesti ühiskonnaga integreerunud?

Kindlasti mitte sajaprontsendiliselt. 

Kas teie arvates mõjutab integreerumisprotsessi ka linnaosa kus inimene elab?

Minu arvates mõjutab. See on kindlasti probleem, kui inimene, kelle emakeel pole eesti, ei kuule seda keskkonnas kus ta elab.

Mis piirkonda soovitaksite inimesele, kes soovib Eesti ühiskonnaga integreeruda?

Soovitaksin neile maaelu. Välitöö võib integreerumist kiirendada.

Mis on Eestis elamise plussid ja miinused?

See oleneb sellest, kes sa oled, kust sa pärit oled ning miks sa siin oled. Minu jaoks on põhiline eelis perekonna kasvatamine. Mul on väike poeg ning Eesti on lastele väga hea keskkond. Toit on siin parem. Pole massilist GMOd. Ka piim on siin parem. Juba maitsest saab aru, et siinne piim on rammusam. See on lapse arengule väga oluline. Samas kui inimesel pole lapsi, siis see eelis ei mängi enam rolli.

Kuidas on lood miinustega?

Eestis ei ole võimalik elada sellise elutempoga nagu lääneriikides.

Te mainisite, et teenisite enne siia tulekut tunduvalt rohkem… Kuidas te hakkama saate?

Elan nii nagu jaksan. Teatud asju ei saa ma tõesti endale lubada. Suurim majanduslik mure on laste haridus. Raske on võimaldada lapsele haridust mõnes Inglismaa ülikoolis. See on nende jaoks suur mure. Eesti keskklassi inimestele meeldiks saata lapsed ingliskeelsesse ülikooli. Kuid see pole üldse odav lõbu. Inglismaa on väga kallis, rääkimata Ameerikast. See on kindlasti üks eestlaste murekohtadest.

Samuti elab Eestis palju inimesi, kes ei tule ots otsaga kokku. See on kindlasti probleem. Ma ise ei saa viriseda. Teenin piisavalt, et enda pere ülal pidada, aga paljude eestlaste jaoks on see väga keeruline. Seega mul ei ole põhjust hädaldada. Paljudel on tunduvalt raskem.

Millised kultuurilised erinevused teile kõige raskemini mõjuvad?

See küsimus nõuab põhjalikumat vastust, kui ma praegu anda suudaksin. Pigem eelistaksin keskenduda sarnasustele. Ma olen pärit kristlikust riigist, kristlikust kultuurist, seega leian ma palju sarnasusi. Ilmselgelt on siinne rahvastik tunduvalt homogeensem. Mul ei ole sellega probleemi. Olen varem elanud mitmes erinevas kultuuriruumis, seega saan ka siin hakkama.

Te olete välismaalane, miks otsustasite Eestis poliitikaga tegelema hakata?

Otsustasin kandideerida pärast oma poja sündi. Sel ajal olid valimised. Tagasi vaadates, ma vist natukene kiirustasin sellega. Teadsin, et kui ma kandideerin, on mul ka reaalne võimalus valituks saada. Eestlased on väga kavalad. Paljud said sellest aru. Juba aastaid tagasi ütles üks mu sõber, et kui ma kandideeriksin, siis inimesed hääletaksid mu poolt.

Arvasite, et võidate koha Tallinna Linnavolikogus ja nii ka juhtus?

Tegelikult ei osanud ma arvata kuidas mul läheb. Kui aus olla, siis ei saanud ma päris täpselt aru kuidas valimissüsteem töötab. Ma ei teadnud kui palju hääli ma pidin saama. Teadsin, et kui inimene saab palju hääli, siis ei tähenda see, et ta peaks volikokku saama, samas on võimalik, et inimene saab väga vähe hääli, kuid osutub ikkagi valituks. Sain aru, et häältega käib üks paras sahkerdamine, seega ei osanud ma midagi oodata.

Te kandideeriste ka Europarlamenti. Plaanite tulevikus sama teha?

Oleneb asjaoludest. Ma arvan, et pigem mitte.

Miks te lahkusite Sotsiaaldemokraatidest?

Peamine põhjus on see, et nad jäid valitsusse. Enne seda toimus suur kohtumine, kus Jevgeni Ossinovski ütles, et juhul kui ta valitakse partei juhiks, lahkuvad sotsid valitsusest. Valitsus ei teinud sel hetkel midagi väikese sissetulekuga inimeste heaks. Sotsiaaldemokraadid oleks pidanud rahva poolel olema, kuid nad otsustasid jääda valitsusse. Minu arust oli põhjus väga lihtne – nad kartsid oma töökohtade pärast. Nii see süsteem töötab. Kui sa oled ministeeriumis on sul ka alluvad, nõunikud jne. See oli peamine põhjus, miks nad valitsusse jäid.

On kaks võimalust – kas Jevgeni Ossinovski ei suuda erakonda juhtida või siis erakond ei esinda oma toetajate huve. Minu jaoks oli see igaljuhul suur pettumus. Ma siiralt lootsin, et sotsid lahkuvad valitsusest.

Milles teie töö täpsemalt seisneb?

Ma esindan Euroopa pealinnades Tallinna linna. See ei ole mu ametlik tiitel, ametlikult töötan ma Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse heaks. Mu ametinimetus on meedia ja kommikatsiooni nõustaja. Kirjutan, tõlgin ja toimetan infot linna avalike teenuste kohta, ning esindan linna huve Brüsselis.

See töö sobib mulle. Ma suudan esindada Eestit, kui modernset, kosmopoliitset ja tolerantset riiki. 

Ma esindan Eestit üle terve Euroopa, olenemata sellest, et olen mustanahaline ning moslemipäritolu nimega. Usun, et see on Eestile hea. Ma olen osav inglise keeles ning mul on tutvused rahvusvahelises meedias. Ma esindan Tallinna, ning kinnitan, et tegemist on toreda kohaga.

Brüsselis ja mujal maailmas ei huvita inimesi Eesti sisepoliitika. Asi mida märgatakse on see, et välismaalane esindab riiki. See jätab riigist väga hea mulje.

Eestlased näevad asju teistest natukene erinevalt. Välismaalaste arvates on see väga hea idee, et ma Eestit esindan. Eestlased, kes on läänelikuma mõttemaailmaga on samal arvamusel.

Helistasin paarile kolleegile, kellest üks oli sotsiaaldemokraat, arvasin, et nad proovivad mind ümber veenda. Nad mõlemad ütlesid, et peaksin töö vastu võtma, mitte enda, vaid riigi pärast. See tuli mulle üllatusena. Ootasin teistsugust reaktsiooni.

Paljud arvavad, et ma olen reetur. Nad leiavad, et müüsin end maha siis, kui hakkasin Savisaare heaks tööle. Autsaiderite vaatevinklist tegin ma parima võimaliku valiku, et kuvada maailmale Eestist positiivne pilt. Venemaal tehakse propagandat, et eestlased on fašištid. See on üks põhjuseid, miks ma Eestit esindan. See ei olnud lihtne valik, kuid see oli õige.

Te mainisite, et üks põhjustest miks lahkusite Sotsiaaldemokraatidest, oli nende “liberaalne pagulaspoliitika”. Palun täpsustage.

Olen töötanud pagulastega 15 aastat. Tean kuidas nad mõtlevad ja mõistan nende olukorda. Ma ise olen Aafrika-Kariibi päritolu. Samuti on mul moslemi juured. Ma samastun erinevate inimestega üle kogu maailma. Olen elanud Aasias. Mul ei ole kellegi vastu midagi, kuid olen selle vastu, et inimesed peavad vastutahtmist siia tulema. Kvoodisüsteem ei arvesta nende inimeste emotsioonidega. See on mu argument.

Olete te juba Keskerakonnaga liitunud?


Veel mitte, kuid ma olen kindel, et olen teretulnud.

Popular posts from this blog

Black men, Estonian women: the truth By Abdul Turay Published Postimees 11 November 2009 Well that got your attention; the headline I mean. Any story on this subject, the technical term is miscegenation, is bound to get punters. The yellow media, women's magazines and reality TV shows are obsessed with the subject. Not a month goes by without some publication writing about it. Anne and Style, for example, recently ran a long feature about mixed couples. Most of these stories are muddle-headed and wrong. There's paranoia in this country that there is an army of dark-skinned men form Turkey, the tropics, some place south, who are going to make off with the nation's women. It's never going to happen. I'll explain why in a minute. Seriously, I think there are more important things to think about and worry about. I worry about feeding my family. I worry about other people being able to feed their families, so I write about politics and economics. But the p...
The second sex Published Postimees 16 January 2013 One issue scares the hell out of me. Men's rights. We are are told that we live in a male dominated society, that men have it easier than women; there are people who make a living by telling us this. In Estonia there are a dozen organisation dealing with women's rights there is even a gender studies unit (i.e. women's studies unit) at Tartu University, but there isn't yet far as I am aware, and I have checked, even one organisation dealing with men's right. It is inevitable that anybody who challenges this hegemony will come in for a barrage of criticism from an army of well-funded groups. When men's rights are discussed, it is in the context of men's health. Men are dying off. Men die younger and are more likely to commit suicide than women. Even God it seems is against men. Last week January 10 2012, for example the ministry of internal affairs published figures that show, ...
The Great Migration Published Postimees  13 Sept 2012 Recently, I asked a group of young people, if they have Facebook accounts. They looked at me like I was mad. "That's like asking us, do we have a noses?" one of them said. "Come to think of it even people who don't have noses have Facebook accounts," another said to much laughter. Last week 6 th July, Kanal 2 did a program "Minu Facebooki sõbrad". It was a light hearted look at the social network phenomenon. But the whole Facebook is king challenges some of our cherished beliefs about modern Estonia. 10 years ago when I first visited here, Estonia was more advanced than my own country the United Kingdom. It was a revelation. Estonia was my introduction to whole concept of social networking. Rate.ee was founded in May 2002, that's a year before Orkut, or MySpace, two years before Facebook. I so wasn't impressed when I first saw Facebook. "So...