Skip to main content
Kelle poolt hääletada?

Valimiste eel on see küsimus paljudel mõtteis. See on igati põhjendatud, kuna tundub, et igal erakonnal on omad vead.
Minu soovitus – leia probleem, mis sulle kõige rohkem korda läheb, ja hääleta kandidaadi poolt, kes sellega tegeleb.

Minu nimi on Abdul Turay. Ma olen pärit Inglismaalt. Olen olnud Tallinna Linnavolikogu liige aastast 2013.
Linnavolikogus oldud aja jooksul olen tegelenud vanalinna tänavate puhtusega, puuetega inimestele ligipääsu võimaldamisega riigiasutustele ning saanud rahastuse uute mänguväljakute jaoks lasteaedades.

Minu valismisplatvorm keskendub pensionitele. Valitsus lubas kevadel pensionite tõusu. Hääl minu, või mõne teise kandidaadi poolt, kes selle teema endale prioriteediks on seadnud, on kindel signaal, et inimestele läheb see korda.
Räägin teile loo enda kasuemast. Mina ja teised lapsed keda ta kasvatas kutsusime teda Mummy Chris’iks.

Teise maailmasõja ajal töötas ta tehases, mida ka õhurünnaku käigus pommitati. Ta abikaasa sõdis Põhja-Aafrikas ja kui kontakt temaga katkes, arvas Mummy Chris, et ta on surnud. Mõne aja pärast sai ta kirja, et ta mees on vangi langenud.

Aastaid hiljem töötas mu ema samas tehases. Olid rasked ajad ja rasked tingimused väikese lapse kasvatamiseks. Mummy Chris pakkus end lapsehoidjaks. Nii läkski – nädala sees olin koos kasuvanematega ja nädalavahetusel ema ja isaga. Samamoodi kasvasid ka mu nõod.
Inimesed nagu Mummy Chris ehitasid tugevad sidemed eri kogukondade vahel. See õnnestus paremini kui valitsuse programmid. Nii mõnikord asjad lähevad – lihtsad inimesed teevad suuri tegusid.

Mummy Chris elas väga vanaks. Elu lõpus kartis ta kohutavalt arveid. Ükskord kurtis ta mulle, et on saanud elektriarve, mida ta ei suuda tasuda. Kui asja uurisin, avastasin, et tegemist oli tagasimaksega.  Läksime koos postkontorisse ja ta sai oma raha.

See oli väga kurb, et tal raske oli. See toimus Inglismaal, rikkas riigis. Ma ei suuda ette kujutada, mida peavad tundma vanad inimesed Eestis.

Ma olen inglane, ma armastan Inglismaad, aga ma armastan ka Eestit. Inglismaa on mu sünnimaa, kuid ma elan siin, Eestis. See on mu valik. Inimesed on mind siin hästi vastu võtnud, eriti sõbralikud on olnud vanad inimesed.

Riik peab kõigepealt tegelema siinsete inimestega. Riik peab hoolima vanadest inimestest.
Paljud välismaalased on samal arvamusel. Kui ma teiste Eestis elavate välismaalastega vestlen, jõuab jutt tihti selleni –miks ei saa pensionärid pensionit, millest korralikult ära elada?
Minu jaoks on saanud selgeks, et see on teema, millega Keskerakond tegeleb. Keskerakond on piisavalt kompetentne, et see asi ka korda ajada.

On veel teemasid, milles sooviksin näha arengut.
Sooviksin  paindlikumat kodakondsusseadustikku. Pooldan kindlalt topelt-kodakondsust.
Kohalikud probleemid millele keskendun on,
·         Jalgrattaread kesklinnas
·         Korralik raviasutus fentanüülisõltlastele
Kuid mu südameasi on pensionid. Pensionid, pensionid ja veel kord pensionid! On aeg, et vanainimesed, saaksid rahus elada.


Popular posts from this blog

Black men, Estonian women: the truth By Abdul Turay Published Postimees 11 November 2009 Well that got your attention; the headline I mean. Any story on this subject, the technical term is miscegenation, is bound to get punters. The yellow media, women's magazines and reality TV shows are obsessed with the subject. Not a month goes by without some publication writing about it. Anne and Style, for example, recently ran a long feature about mixed couples. Most of these stories are muddle-headed and wrong. There's paranoia in this country that there is an army of dark-skinned men form Turkey, the tropics, some place south, who are going to make off with the nation's women. It's never going to happen. I'll explain why in a minute. Seriously, I think there are more important things to think about and worry about. I worry about feeding my family. I worry about other people being able to feed their families, so I write about politics and economics. But the p...
The sexiest man in Estonia Return of the silent majority (well almost) By Abdul Turay Published Postimees 2 September 2009 The three faces of Savisaar At a festival at Linnahall a public figure stepped on the stage, gave a speech and announced it was his birthday. The crowd oohed and aahed like he was a movie star. They were lapping up his every word, they loved him. This was more than just charisma, this was pure sexual magnetism. Unless the paper have stuck a picture of Brad Pitt next to the story, you know where this is heading. There is more to Edgar Savisaar than Estonia's answer to Brad Pitt though. He is more of a cross between the aforementioned Hollywood star, Richard Nixon and Jesus. A visitor to Estonia would get the impression that everybody, everywhere hates the mayor of Tallinn. A friend described how her 14 year old daughter had scrawled abuse on Savisaar's poster, which for some inexplicable reason was in the school poster board. Actually s...
A black president for a white nation By Abdul Turay First published Postimees 11 November 2008 A few months ago I was having dinner with an American journalist friend visiting from New York. I joked to her that it seemed like there are only five black people in Estonia.... and two of them are drug dealers. Now the most powerful man on the planet is a black man. What does this mean for Estonia, one of the whitest nation's on Earth? Though this US election was fought on the issues, not on race, it was pretty clear once Obama was elected the huge historical significant of event would be celebrated. Some people may think President-elect Obama’s race doesn’t matter. Some even believe he isn’t really black. After all the president-elect’s mother was white and he was raised by his white grandparents. Those people are wrong. Obama is really black and it really does matter. Most black people everywhere see Obama's election as a personal victory for them. Ninety five per cent of Afri...