Skip to main content
Opositsioon Tallinnas on langenud

Me peame rääkima Tallinna Linnavolikogust.

Inimesed peavad teadma mis toimub. Opositsioon on langenud. Poolteist aastat tagasi hakkas see lagunema ja nüüdseks on see täiesti kokku kukkunud.

Uskumatu, et see kõik leiab aset vahetult enne valimisi. Seda on raske uskuda, aga nii see on.
Annan ülevaate sellest, mis toimus eelmisel volikogu istungil 24. augustil.

Esimene punkt, mida arutati, oli õpetajate palk. Linnavalitsus tutvustas eelnõud, mis tõstaks haridustöötajate palkasid. Eelnõu puudutas haridustöötajaid nii lasteaedades, põhikoolides kui ka gümnaasiumites. Pärast seaduse vastuvõtmist ulatuks õpetajate palk  1050 euroni, direktoritel kuni 2045 euroni. Eelnõu sai alguse 17. jaanuari ja 5. märtsi vahemikul toimunud kohtumistest linnavalitsuse ja õpetajate liidu vahel.

Õpetajate liit on rahul, õpetajad on rahul. Mitte keegi linnavolikogust ei hääletanud seaduseelnõu vastu. Õnne Pillak Reformierakonnast leidis, et tegemist on tähtsa ning vajaliku seaduseelnõuga.
Järgmine punkt puudutas projekti “Tehnoloogilise lahenduse prototüübi loomine maa-aluste rajatiste 3D andmeseireks” arendusfondi loomist.

Opositsioonist ei tulnud ka selle vastu ühtegi vastuhäält.

Kolmas punkt käsitles tasuta lõunaid lasteaedades, mida on ka eelnevalt arutatud. Taaskord ei hääletanud keegi opositsioonist selle vastu.

Neljandas punktis arutati raha eraldamist Euroopa Liidu poolt loodud projektile “Pilvemets”.  Projekti eesmärk on luua Tallinna loomaaeda vihmametsa ala. Ja taaskord – mitte ühtegi vastuhäält.
Jääb mulje, et kõik linnavalitsuse poolt välja toodud ideed on lihtsalt nii head, et opositsioonil ei jää muud üle kui kõigega nõustuda.
Järgmisena hakati arutama linnale kuuluvate hoonete detailplaneeringuid ja müügitingimusi. Ja siis juhtus see – peaaegu kõik opositsiooni liikmed lahkusid saalist.

Reform Erakond Tugev meeskond/naiskond (whatever) 
Siin on pildimatejal.
Sotsid pööre õiget
IRL aeg linnavalistuseks 

Tõesti – ei saa oodata, et kõik volinikud oleksid alati kohal. See ei ole lihtsalt võimalik. Inimestel on tööd, perekonnad ja muud kohustused, rääkimata tervislikest põhjustest.

Probleem ei seisne laiskuses ega ükskõiksuses. Probleem on juhi puudumine ja kehv ettevalmistus.
Iga fraktsiooni juhi töö on vastutada selle eest, et vähemalt kvoorum tema fraktsioonist oleks kohal. Erakonna juhatuse töö on garanteerida, et fraktsiooni juhil see õnnestub. Tundub, et Keskerakond on ainus erakond Tallinnas, kes sellega hakkama saab.

Varem oli Keskerakond liiga distsiplineeritud, lausa autoritaarse korra järgi toimiv üksus. Nüüd, uue juhtkonnaga, on nad leidnud tasakaalu distsipliini ja paindlikuse vahel. Liikmetelt oodatakse, et nad käiksid kohal, kuid neil on luba vabalt enda arvamust avaldada.

Ka sotsiaaldemokraadid, hoolimata sellest, et nad olid väikseim fraktsioon, olid hea distsipliiniga. Pärast Lauri Laatsi tagasiastumist hakkasid neil asjad logisema. IRL-ist pole mõtet rääkida. Kahjuks või õnneks on nende ridades alati kindlalt kohal Tarmo Kruusimäe.
Nii IRL-is, kui ka SDE-is on toimunud mitmed personalimuutused. Mõlemast fraktsioonist lahkus juht, võttes inimesi endaga kaasa.

Reformierakonna allakäik on müsteerium. Ei ütleks, et “Tugev mees/naiskond”.

Reformierakonnal on üleval plakatid, mis kutsuvad üles Keskerakonda linnavalitsusest kukutama. Miks küll? Nad ise ei käi istungitel kohal. Ja kui käivad, hääletavad Keskerakonna ideede poolt.
Peavoolu meediale meeldib kirjutada fiktiivseid artikleid korrumptsioonist. Hullem kui korrumptsioon on aga ebakompetentsus.

Järgmisel aastal tähistab Eesti riik oma 100. sünnipäeva. Rohkem kui varem, on meil vaja riigi- ja linnavalitsuse tugevat koostööd. Vastasel juhul võivad meist saada maailma silmis naerualused.
Valijatel on valida – linnavalitsus, millel on saavutsed ette näidata või kamp inimesi,kes vaevu kohal käivad.



Popular posts from this blog

Tallinn's unlikely twin By Abdul Turay First published November 2008 The idea behind twinning is that two vaguely similar cities exchange cultural links for their mutual benefit. Warsaw is twinned with Coventry – both cities were flattened by the Luftwaffe, after all. Tartu, the famous Estonian university town, is twined with Uppsala which is the home to the oldest university in Scandinavia. And Tallinn… Tallinn is twinned with Dartford. Come again, Dartford! For those of you who don’t know Britain well, Dartford is a dull dormitory suburb on the back end of London. Dartford is in the county of Kent, the so-called “garden of England”. Technically it is both a town and a borough , but it is not a city since it doesn’t have a Royal charter to call itself that. Say the word “Dartford” to most Britons, and they will answer back “tunnel”. The Dartford crossing is both a tunnel and a bridge. It links up Kent with London both above and below the river Thames. When City Paper called up the
Black men, Estonian women: the truth By Abdul Turay Published Postimees 11 November 2009 Well that got your attention; the headline I mean. Any story on this subject, the technical term is miscegenation, is bound to get punters. The yellow media, women's magazines and reality TV shows are obsessed with the subject. Not a month goes by without some publication writing about it. Anne and Style, for example, recently ran a long feature about mixed couples. Most of these stories are muddle-headed and wrong. There's paranoia in this country that there is an army of dark-skinned men form Turkey, the tropics, some place south, who are going to make off with the nation's women. It's never going to happen. I'll explain why in a minute. Seriously, I think there are more important things to think about and worry about. I worry about feeding my family. I worry about other people being able to feed their families, so I write about politics and economics. But the p
Intervjuu Juuli 2016 Ajakirjanik    Kui vana te olete? Abdul Turay:  Ma olen 49aastane Kui kaua olete Eestis elanud?  Ligikaudu 8 aastat. Miks otsustasite Inglismaalt lahkuda?  Tulin Eestisse perekondlikel põhjustel. Kui olen inimestega siiatuleku põhjuseid arutanud, on nad öelnud, et see oli igati mõistlik samm. Loomulikult pidin tegema majanduslikke kompromisse. Hetkel teenin vähem, kui teenisin Inglismaal enne siiatulekut, ehk 8 aastat tagasi. Olen saanud palju kriitikat – inimesed heidavad mulle ette, et olen volikogus ainult palga pärast. Kui hooliksin rahast, läheksin tagasi Inglismaale, seal teeniksin tunduvalt rohkem kui siin. Mis on teie arvates märgid, et inimene on Eesti ühiskonnaga integreerunud? Eesti keel. Ma ei usu, et inimene on täielikult integreerunud enne, kui ta on ära õppinud eesti keele. Kas peale keele on veel midagi? Tundsin, et olen integreerunud pärast seda, kui mind hakati avalikult laimama. Sain laimu nii meedial