Skip to main content
Opositsioon Tallinnas on langenud

Me peame rääkima Tallinna Linnavolikogust.

Inimesed peavad teadma mis toimub. Opositsioon on langenud. Poolteist aastat tagasi hakkas see lagunema ja nüüdseks on see täiesti kokku kukkunud.

Uskumatu, et see kõik leiab aset vahetult enne valimisi. Seda on raske uskuda, aga nii see on.
Annan ülevaate sellest, mis toimus eelmisel volikogu istungil 24. augustil.

Esimene punkt, mida arutati, oli õpetajate palk. Linnavalitsus tutvustas eelnõud, mis tõstaks haridustöötajate palkasid. Eelnõu puudutas haridustöötajaid nii lasteaedades, põhikoolides kui ka gümnaasiumites. Pärast seaduse vastuvõtmist ulatuks õpetajate palk  1050 euroni, direktoritel kuni 2045 euroni. Eelnõu sai alguse 17. jaanuari ja 5. märtsi vahemikul toimunud kohtumistest linnavalitsuse ja õpetajate liidu vahel.

Õpetajate liit on rahul, õpetajad on rahul. Mitte keegi linnavolikogust ei hääletanud seaduseelnõu vastu. Õnne Pillak Reformierakonnast leidis, et tegemist on tähtsa ning vajaliku seaduseelnõuga.
Järgmine punkt puudutas projekti “Tehnoloogilise lahenduse prototüübi loomine maa-aluste rajatiste 3D andmeseireks” arendusfondi loomist.

Opositsioonist ei tulnud ka selle vastu ühtegi vastuhäält.

Kolmas punkt käsitles tasuta lõunaid lasteaedades, mida on ka eelnevalt arutatud. Taaskord ei hääletanud keegi opositsioonist selle vastu.

Neljandas punktis arutati raha eraldamist Euroopa Liidu poolt loodud projektile “Pilvemets”.  Projekti eesmärk on luua Tallinna loomaaeda vihmametsa ala. Ja taaskord – mitte ühtegi vastuhäält.
Jääb mulje, et kõik linnavalitsuse poolt välja toodud ideed on lihtsalt nii head, et opositsioonil ei jää muud üle kui kõigega nõustuda.
Järgmisena hakati arutama linnale kuuluvate hoonete detailplaneeringuid ja müügitingimusi. Ja siis juhtus see – peaaegu kõik opositsiooni liikmed lahkusid saalist.

Reform Erakond Tugev meeskond/naiskond (whatever) 
Siin on pildimatejal.
Sotsid pööre õiget
IRL aeg linnavalistuseks 

Tõesti – ei saa oodata, et kõik volinikud oleksid alati kohal. See ei ole lihtsalt võimalik. Inimestel on tööd, perekonnad ja muud kohustused, rääkimata tervislikest põhjustest.

Probleem ei seisne laiskuses ega ükskõiksuses. Probleem on juhi puudumine ja kehv ettevalmistus.
Iga fraktsiooni juhi töö on vastutada selle eest, et vähemalt kvoorum tema fraktsioonist oleks kohal. Erakonna juhatuse töö on garanteerida, et fraktsiooni juhil see õnnestub. Tundub, et Keskerakond on ainus erakond Tallinnas, kes sellega hakkama saab.

Varem oli Keskerakond liiga distsiplineeritud, lausa autoritaarse korra järgi toimiv üksus. Nüüd, uue juhtkonnaga, on nad leidnud tasakaalu distsipliini ja paindlikuse vahel. Liikmetelt oodatakse, et nad käiksid kohal, kuid neil on luba vabalt enda arvamust avaldada.

Ka sotsiaaldemokraadid, hoolimata sellest, et nad olid väikseim fraktsioon, olid hea distsipliiniga. Pärast Lauri Laatsi tagasiastumist hakkasid neil asjad logisema. IRL-ist pole mõtet rääkida. Kahjuks või õnneks on nende ridades alati kindlalt kohal Tarmo Kruusimäe.
Nii IRL-is, kui ka SDE-is on toimunud mitmed personalimuutused. Mõlemast fraktsioonist lahkus juht, võttes inimesi endaga kaasa.

Reformierakonna allakäik on müsteerium. Ei ütleks, et “Tugev mees/naiskond”.

Reformierakonnal on üleval plakatid, mis kutsuvad üles Keskerakonda linnavalitsusest kukutama. Miks küll? Nad ise ei käi istungitel kohal. Ja kui käivad, hääletavad Keskerakonna ideede poolt.
Peavoolu meediale meeldib kirjutada fiktiivseid artikleid korrumptsioonist. Hullem kui korrumptsioon on aga ebakompetentsus.

Järgmisel aastal tähistab Eesti riik oma 100. sünnipäeva. Rohkem kui varem, on meil vaja riigi- ja linnavalitsuse tugevat koostööd. Vastasel juhul võivad meist saada maailma silmis naerualused.
Valijatel on valida – linnavalitsus, millel on saavutsed ette näidata või kamp inimesi,kes vaevu kohal käivad.



Popular posts from this blog

Black men, Estonian women: the truth By Abdul Turay Published Postimees 11 November 2009 Well that got your attention; the headline I mean. Any story on this subject, the technical term is miscegenation, is bound to get punters. The yellow media, women's magazines and reality TV shows are obsessed with the subject. Not a month goes by without some publication writing about it. Anne and Style, for example, recently ran a long feature about mixed couples. Most of these stories are muddle-headed and wrong. There's paranoia in this country that there is an army of dark-skinned men form Turkey, the tropics, some place south, who are going to make off with the nation's women. It's never going to happen. I'll explain why in a minute. Seriously, I think there are more important things to think about and worry about. I worry about feeding my family. I worry about other people being able to feed their families, so I write about politics and economics. But the p...
The second sex Published Postimees 16 January 2013 One issue scares the hell out of me. Men's rights. We are are told that we live in a male dominated society, that men have it easier than women; there are people who make a living by telling us this. In Estonia there are a dozen organisation dealing with women's rights there is even a gender studies unit (i.e. women's studies unit) at Tartu University, but there isn't yet far as I am aware, and I have checked, even one organisation dealing with men's right. It is inevitable that anybody who challenges this hegemony will come in for a barrage of criticism from an army of well-funded groups. When men's rights are discussed, it is in the context of men's health. Men are dying off. Men die younger and are more likely to commit suicide than women. Even God it seems is against men. Last week January 10 2012, for example the ministry of internal affairs published figures that show, ...
The Great Migration Published Postimees  13 Sept 2012 Recently, I asked a group of young people, if they have Facebook accounts. They looked at me like I was mad. "That's like asking us, do we have a noses?" one of them said. "Come to think of it even people who don't have noses have Facebook accounts," another said to much laughter. Last week 6 th July, Kanal 2 did a program "Minu Facebooki sõbrad". It was a light hearted look at the social network phenomenon. But the whole Facebook is king challenges some of our cherished beliefs about modern Estonia. 10 years ago when I first visited here, Estonia was more advanced than my own country the United Kingdom. It was a revelation. Estonia was my introduction to whole concept of social networking. Rate.ee was founded in May 2002, that's a year before Orkut, or MySpace, two years before Facebook. I so wasn't impressed when I first saw Facebook. "So...