Opositsioon Tallinnas on langenud
Me peame rääkima Tallinna Linnavolikogust.
Inimesed peavad teadma mis toimub. Opositsioon on langenud. Poolteist aastat tagasi hakkas see lagunema ja nüüdseks on see täiesti kokku kukkunud.
Uskumatu, et see kõik leiab aset vahetult enne valimisi. Seda on raske uskuda, aga nii see on.
Annan ülevaate sellest, mis toimus eelmisel volikogu istungil 24. augustil.
Esimene punkt, mida arutati, oli õpetajate palk. Linnavalitsus tutvustas eelnõud, mis tõstaks haridustöötajate palkasid. Eelnõu puudutas haridustöötajaid nii lasteaedades, põhikoolides kui ka gümnaasiumites. Pärast seaduse vastuvõtmist ulatuks õpetajate palk 1050 euroni, direktoritel kuni 2045 euroni. Eelnõu sai alguse 17. jaanuari ja 5. märtsi vahemikul toimunud kohtumistest linnavalitsuse ja õpetajate liidu vahel.
Õpetajate liit on rahul, õpetajad on rahul. Mitte keegi linnavolikogust ei hääletanud seaduseelnõu vastu. Õnne Pillak Reformierakonnast leidis, et tegemist on tähtsa ning vajaliku seaduseelnõuga.
Järgmine punkt puudutas projekti “Tehnoloogilise lahenduse prototüübi loomine maa-aluste rajatiste 3D andmeseireks” arendusfondi loomist.
Opositsioonist ei tulnud ka selle vastu ühtegi vastuhäält.
Kolmas punkt käsitles tasuta lõunaid lasteaedades, mida on ka eelnevalt arutatud. Taaskord ei hääletanud keegi opositsioonist selle vastu.
Neljandas punktis arutati raha eraldamist Euroopa Liidu poolt loodud projektile “Pilvemets”. Projekti eesmärk on luua Tallinna loomaaeda vihmametsa ala. Ja taaskord – mitte ühtegi vastuhäält.
Jääb mulje, et kõik linnavalitsuse poolt välja toodud ideed on lihtsalt nii head, et opositsioonil ei jää muud üle kui kõigega nõustuda.
Järgmisena hakati arutama linnale kuuluvate hoonete detailplaneeringuid ja müügitingimusi. Ja siis juhtus see – peaaegu kõik opositsiooni liikmed lahkusid saalist.
Reform Erakond Tugev meeskond/naiskond (whatever) |
Siin on pildimatejal.
Sotsid pööre õiget |
IRL aeg linnavalistuseks |
Tõesti – ei saa oodata, et kõik volinikud oleksid alati kohal. See ei ole lihtsalt võimalik. Inimestel on tööd, perekonnad ja muud kohustused, rääkimata tervislikest põhjustest.
Probleem ei seisne laiskuses ega ükskõiksuses. Probleem on juhi puudumine ja kehv ettevalmistus.
Iga fraktsiooni juhi töö on vastutada selle eest, et vähemalt kvoorum tema fraktsioonist oleks kohal. Erakonna juhatuse töö on garanteerida, et fraktsiooni juhil see õnnestub. Tundub, et Keskerakond on ainus erakond Tallinnas, kes sellega hakkama saab.
Varem oli Keskerakond liiga distsiplineeritud, lausa autoritaarse korra järgi toimiv üksus. Nüüd, uue juhtkonnaga, on nad leidnud tasakaalu distsipliini ja paindlikuse vahel. Liikmetelt oodatakse, et nad käiksid kohal, kuid neil on luba vabalt enda arvamust avaldada.
Ka sotsiaaldemokraadid, hoolimata sellest, et nad olid väikseim fraktsioon, olid hea distsipliiniga. Pärast Lauri Laatsi tagasiastumist hakkasid neil asjad logisema. IRL-ist pole mõtet rääkida. Kahjuks või õnneks on nende ridades alati kindlalt kohal Tarmo Kruusimäe.
Nii IRL-is, kui ka SDE-is on toimunud mitmed personalimuutused. Mõlemast fraktsioonist lahkus juht, võttes inimesi endaga kaasa.
Reformierakonna allakäik on müsteerium. Ei ütleks, et “Tugev mees/naiskond”.
Reformierakonnal on üleval plakatid, mis kutsuvad üles Keskerakonda linnavalitsusest kukutama. Miks küll? Nad ise ei käi istungitel kohal. Ja kui käivad, hääletavad Keskerakonna ideede poolt.
Peavoolu meediale meeldib kirjutada fiktiivseid artikleid korrumptsioonist. Hullem kui korrumptsioon on aga ebakompetentsus.
Järgmisel aastal tähistab Eesti riik oma 100. sünnipäeva. Rohkem kui varem, on meil vaja riigi- ja linnavalitsuse tugevat koostööd. Vastasel juhul võivad meist saada maailma silmis naerualused.
Valijatel on valida – linnavalitsus, millel on saavutsed ette näidata või kamp inimesi,kes vaevu kohal käivad.